Vigastused trükikojas

Toode refereeritud osaliselt: http://www.hse.gov.uk/printing/index.htm 
Pildid: Shutterstock

Eestis tegutsevates trükikodades ja erinevates printimisega seotud ettevõtetes töötab umbes 3000 inimese ringis ning lõviosa neist on väikeettevõtted (03.2019 seisuga). Suurbritannia statistika järgi on enam-levinuteks vigastusteks trükivaldkonnas kauba käsitlemisega tekkivad vigastused (27%), komistamised ja kukkumised (22%) ning masinatega seotud vigastused (22%) 

Esmaabivahendid ja ennetus on kõige soodsam tervisekindlustus

Kauba käsitlemine

  • Vältige käsitsi tõstmist kus võimalik.
  • Selgitage välja manuaalse kauba käsitlemise riskid
  • Vähendage neid riske
  • Koolitage inimesi kasutama õigeid töövõtteid

Kukkumine ja komistamine

  • Hoidke vahekäigud markeeritud ja vabad nii kaubaalustest kui muudest takistustest. 
  • Määrake alustele ja nende käsitlemiseks eraldi ruumiosa.
  • Hankige sobivas suuruses prügikastid ümbrispaberite jms käitlemiseks
  • Määrake tõstukitele ja kärudele eraldi asukoht.
  • Vältige (ajutiste) juhtmete vedamist üle vahekäikude. 
  • Parandage põrandas olevad ebatasasused ja augud.
  • Hooldage seadmeid, et vältida lekkeid
  • Võimalike lekete korral koristage ja kuivatage põrand koheselt.

Esmaabi: Asetage põrutada saanud kohale külmakott ja tõstke jäse üles. Kui väänasite väljanäiteks hüppeliigese, siis tasub hoida tugevat kohest survet väljaväänatud kohal, et ei tekiks suurt paistetust.

Masinatega seotud vigastused

  • Rullikute vahele jäämine 
  • Likuvate osadega kokkupuuted
  • Pressi vahele jäämised
  • Elektrišokk maandamata või hooldamata seadmest.

Pindmised haavad ja sisselõiked

Sagedasteks vigastusteks on  paberi või teiste teravate objektidega sisselõiked kätele või valede töövõtete tõttu ka teistele kehaosadele, mis enamasti ei ole eluohtlikud. Sellegi poolest võib pisike verejooks põhjustada ebamugavust või saastada ümbrust ja kaupa. Olenevalt sisselõike suurusest  ja asukohast on võimalik kasutada erinevaid tooteid. Soft Next lintplaaster sobib näppudele, kusjuures sellel puudub liim, mistõttu sobib see ka tundlikele nahatüüpidele. Omnistrip haavasulgurid on mõistlik lahendus siis kui sisselõige on sügavam (üle 5mm) ja kus on tarvis haava ääred kokku tõmmata. Viimaseks on spreiplaaster, mis ilmselt on kõige kiirem ja optimaalsem lahendus olukorras, kus tekib pisike kriimustus, millest immitseb verd. Haavaabiautomaat ja plaastriautomaat on mõlemad nendesse ruumidesse, kus on tolmu ja kus on tarvis plaastrid kiirelt kätte saada. 

UUS
UUS!
0.670.79 (sh.KM)
4.92 (sh.KM)
6.72 (sh.KM)

Tolm ja kemikaalid

Trükikodades on palju lendlevat paberi ja papitolmu ning kemikaalide aure. Sellises töökeskkonnas töötades ilma kaitsemaskita võivad terviseprobleemid alles hiljem välja lüüa. Võib ette tulla ka äkilisemaid vigastusi, kus suuremad tolmuosakesed või kemikaalid satuvad silma ja tekitavad ebamugavust. Kemikaalide silma sattumisel tuleks kasutada kas Cederroth või Plum (sinist) ühekordset silmaloputust, mis neutraliseerib silma loomuliku Ph. Juhul, kui silma sattus tolmuosakesi või muud mustust, siis võib kasutada mitmekordset silma- ja haavaspreid, mis aitavad silmast üleliigse välja uhtuda.

18.78 (sh.KM)
16.80 (sh.KM)
11.76 (sh.KM)
1.8025.20 (sh.KM)

Ennetuseks

Tõeks on osutunud, et ennetus ja “hetkes elamine” aitab vältida enamikke õnnetusi. Enne seadmete opereerimist või kauba käitlemist:

  • Olge puhanud (näiteks 24h magamatust võrdub 1 promillise joobega koordinatsiooni ja reageerimisaja mõttes).
  • Olge oma mõtetes praeguse tegevuse juures.
  • Hoidke oma tervist (mida tervem on Teie keha, seda kiiremini paranevad haavad)
  • Kasutage Bio Care kreemi, et hoida käed niisutatuna. Kuivadele kätele tekivad nii loomulikud kui paberi/papi käitlemisest lõhed ja sisselõiked palju kergemini.
  • Kasutage Bio Glove Care kreemi, et kaitsta käsi võimalike kemikaalide naha sisse imendumise eest.
  • Kasutage Chemisept Hand Des, antiseptilist geeli sageli, et Te ei kannaks mustust ja tolmu edasi teiste toimetuste (näiteks arvuti klaviatuurile või mobiili ekraanile ning sealt edasi näo peale jne).
  • Kasutage kindaid ja näpukaitseid juba katkise käe või kemikaalidega seotud töö juures.
  • Koolitage oma töötajad esmaabi andma. Kui inimesed oskavad ise endale esmaabi anda, siis üldjuhul oskavad nad ka võimalikke vigastusi kergemini vältida. 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga