Esmaabi korraldus ettevõttes

Eesti Vabariigis kehtiva määruse kohaselt peab kõikides töötajatega ettevõtetes olema määrusele vastav(ad) esmaabikomplekt(id), märgistus ja määratud isik, kes vastutab esmaabivahendite korrashoiu ja värskenduse eest. Tööandja peab määrama ka ruumi, kus saab anda esmaabi ja hoida kannatanut kuni kiirabi saabumiseni.  Alljärgnevalt leiate infot ja juhiseid kuidas viia  esmaabi korraldus Teie ettevõttes määrusele ja tegelikule vajadusele vastavaks.

2. Vahendid

1. jaanuarist 2019 kaotab kehtivuse sotsiaalministri 13. detsembri 1999. a määrus nr 82 „Esmaabi korraldus ettevõttes kehtestamine“, mis sisaldas nõudeid ettevõtte esmaabivahenditele.Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt peab tööandja töökohal tagama esmaabivahendite kättesaadavuse, sealhulgas tööülesannete täitmiseks kasutatavates autodes, traktorites, liikur- ja eritöömasinates. .

Vaata nimekirja

1) Võimalikud paigutuskohad: avatud kontori sein sissepääsu juures  või kööginurgas
2) Levinuimad ohud kontoris: Trepist kukkumine / vaibal komistamine / köögis kuuma veega kõrvetamine või noaga sisselõige / teravate lauanurkadega enese vigastamine. 

Suuremad ettevõtted

Ettevõttetes, kus on erinevad hooned, osakonnad erinevatel korrustel või ligipääsupiirangutega alad, tuleb esmabivahendid paigutada igasse osakonda / hoonesse ning vastavalt inimeste arvule selles osakonnas. Paigutamine erinevates osakondades on sama, mis väiksemas kontoris (vt ülalt).

Esmaabivahendite paigutamisel võiks lähtuda tulekustutite paigutamise põhimõttest. Vahendid peaksid olema võimalikult lähedal kõrge riskiga töökohtadel  ja samas kiiresti leitavad kõikide töötajate / külastajate poolt.

4. Esmaabikapid

Miks eelistada esmaabikappi karbile või kotile?

Esmaabikarp või esmaabikott on tavaliselt soodsam ja mahutab sama palju esmaabivahendeid kui kapp – milleks peaksin ma siiski oma ettevõttesse esmaabikapi paigaldama?

Üldiseks praktikaks on, et kui ostetakse komplekt karbis või kotis, siis paigutatakse see kellegi juurde sahtlisse või kappi ning viidatakse vahendite asukohale kusagil stendil. Selline variant on küll lubatud, kuid praktikas jääb sellisel juhul kergem esmaabi andmata, sest on tülikas hakata väiksema verejooksu või põrutuse pärast kolleegi taga otsima või tema töökohale sorima minna. Seetõttu aeguvad suurem  osa vahendeid, ilma et keegi oleks neist abi saanud. (lahendus sellele on paigutada kotis või karbis olev esmaabikomplekt nähtavasse avalikku kohta)

Kui on esmaabikapp, siis üldjuhul valitakse interjööri sobiv lahendus ning see paigutatakse alati seinale. Töötajad näevad kappi igapäevaselt ja neile jääb alateadvusesse teave kapi asukohast ja võimalusest saada esmaabi igal hetkel (eriti just väiksemate vigastuste korral, kus inimene ise saab ennast aidata).

5. Sildistus

Sildistuse paigutamine:

Kleebis: Hädaabi telefon 112  (Avalikus kohas, kõigile nähtaval)
Kleebis: Esmaabi eest vastutab (Avalikus kohas, kõigile nähtaval)
Kleebis: Valge rist ( Peab viitama esmaabivahenditele. Asuma esmaabikapi peal või selle vahetus läheduses. Kui esmaabivahendid ei ole avalikult nähtavad, siis antud rist peab viitama esmaabivahendite asukohale (näiteks kabineti uksel või riiulil.

Kohustuslikud kleebised 

Soovituslik sildistus