Haiglaeelne põletusvigastuste käsitlus

Põletusvigastused võivad olla ühed kõige keerulisemad traumad, varieerudes kergest nahapunetusest kuni raske koe kahjustuseni, mis võib esineda koos komplikatsioonide nagu: infektsioon, hüpotermia, elektrolüütide tasakaalutus, hingamise ja südame probleemid ning mürgitus.

Selleks, et anda põletuse korral asjakohast esmaabi, tuleb õigesti vigastust õigesti hinnata.

Põletuse sügavus

Põletuse raskusastet hinnatakse kudede kahjustuse sügavuse ja ulatuse järgi ning suurte põletuste korral ka jälgida seotud komplikatsioone.

Põletuse sügavust saab otsustada põletusallikaga kokkupuute intensiivsusest ja kestvusest.

Mida intensiivsem on põletav objekt ja mida kauem sellega kokku puutuda, seda suurem on põletuse ulatus. Alguses võib tegemist olla kerge punetusega, kuid mida kauem põletus või selle intensiivsus kestab, seda enam kahjustuvad sügavamad nahakoed, siis kapillaarid ja edasi sügavamad koed.

Allikas: Madhero88 and M.Komorniczak – CC-BY-3.0

Allikas: QuinnHK CC-BY-2.5

Pindmine (1. astme põletus)

Mõjutatud kihid: Epiderm (marrasnahk)
Välimus: Punetus, ilma villideta
Nahapind: Kuiv
Paranemise aeg: 5-10 päev
Komplikatsioonid: Puuduvad

Osalise paksusega pindmine
(2. astme põletus)

Mõjutatud kihid: Pindmine nahakiht (dermis)
Välimus: Punetus, villid
Nahapind: niiske
Paranemise aeg: alla 2 nädala
Komplikatsioonid: Vedeliku kaotus, lokaalne infektsioon

Allikas: http://auleafoundation.com/miscellaneous/how-to-get-rid-of-blisters/

Allikas : http://homeremedieslog.com/health-topics/burns/remedies-31/

Osalise paksusega sügav
(2. astme põletus)

Mõjutatud kihid: Naha alumine kiht
Välimus: Punakas või paljastunud valge nahk
Nahapind: algselt niiske, muutub kuivemaks
Paranemine: 3-8 nädalat
Komplikatsioonid: lokaalne infektsioon, armistumine, naha kokkutõmbuvus

Täielik paksus sügav
(3.astme põletus)

Mõjutatud kihid: Läbib kogu nahka
Välimus: Kange, valge/kollakas/pruun vahajas nahk.
Nahapind: Nahkjas
Paranemine: Mitmed kuud või mitte täielik paranemine
Komplikatsioonid: süstemaatiline infektsioon, armistumine, naha kokkutõmbuvus.

Allikas: Craig0927 – Public Domain

Allikas – https://www.tes.com/lessons/biv0S-NCbEId0g/burns

4.astme põletus

Mõjutatud kihid: Läbib kõik nahakoed ja ulatub lihastesse ja sidekudedeni.
Välimus: Must, söestunud
Nahapind: Kuiv
Paranemine: Vajab põletuse saanud kehaosa või kannatada saanud piirkonna eemaldamist
Komplikatsioonid: Amputatsioon, funktsionaalne halvatus, surm

Põletushaavad vajavad erilist tähelepanu, sest nende sügavus võib esimese 72 tunni jooksul muutuda. Kui põletusega tegeletakse välihaiglas või viivitus sündmuskohal osutub tundide pikkuseks, siis tuleb põletushaavu pidevalt jälgida.

Lisaks valu vaigistamisele peab arvestama ka lokaalse ning süstemaatilise infektsiooni ning vedeliku kaotusega:

Vedeliku kaotuse patofüsioloogia

Temperatuuridel üle 44°C hakkavad valgud lagunema põhjustades rakukahjustusi. Need kahjustused vähendavad naha võimet takistada vedeliku kaotust aurustumise kaudu ja kontrollide keha temperatuuri. Seetõttu võivad ulatuslikud põletused põhjustada ka hüpotermiat – viimane asi, mida osatakse kahtlustada kuumaga seotud vigastuste korral!

Jätkuv rakkude lagunemine põhjustab rakulekke, kus raku sees olev vedelik voolab rakkude vahele ja põhjustab sellega lokaalse paistetuse.

Järgnevad põletikulised reaktsioonid põhjustavad veresoonte laienemise, muutudes poorseteks ning lastes rohkem vedelikku rakkude vahele. See vedelikukaotuse faas võib osutuda eluohtlikuks. Kui põletuse ulatus on üle 30% kehapinnast, siis võib järgneda väga erinevaid komplikatsioone, sh hüpotermia (madal naatriumi tase), hüperkaleemia (ohtlikult kõrge kaaliumi tase) ja hüpovoleemiline šokk ja võimalik surm.

Põletuse ulatused

Pildi allikas: http://medicalpptonline.blogspot.com.ee/2011/01/burn-assessment-and-management.html

Põletuse raskusastet saab määrata ka põletuse ulatuse järgi, ehk kui suure protsendi moodustab põletus kogu keha pinnast.

Aitamaks määrata põletuse ulatust, kasutatakse 9% meetodit, kus keha on jaotatud 9 protsendilisteks piirkondadeks mille järgi saab põletuste korral hinnata vigastuse raskust kogu ulatuse suurust.

Termiliste põletuste esmaabi

Termilised põletused (lahtine leek, kontaktpõletus, tuline vesi) moodustavad suurema osa põletustest. Esmaabina sobivad järgmised võtted kui ei ole spetsiaalseid põletussidemeid:

Jahe, jooksev vesi 2-15°C: Kõige efektiivsem temperatuur valu vaigistamiseks ja haava paranemise kiirendamiseks on alla 15°C. Vee temperatuur peaks olema üle 2°C (eriti ulatuslike põletuste korral) et vähendada/vältida hüpotermiat.
Parima tulemuse saavutamiseks tuleks põletuse jahutamist teostada vähemalt 20 minutit. Peale 20 minutit, kui valu on alles, tuleks kasutada valuvaigistit.
Põletushaava tuleks hakata jahutama koheselt. On vähe kasu kui hakatakse 3 tunni tagust vigastust veega jahutama.
Jahutatud põletus tuleks katta mitte-kiulise riidega, mis ei kleepuks haavale. Kui spetsiaalseid vahendeid ei ole käe pärast, siis sobib kuni kiirabi tulekuni katta põletus näiteks toidukilega (katta lõdvalt, mitte pingega), kuna see on kodusleitavatest asjadest üks steriilsemaid, ei kleepu haavale, hoiab haava niiske ning vähendab infektsiooniriski.
Ära kasuta jääd. Jää ei vähenda valu ega kiirenda haava paranemist võrreldes jooksva jaheda veega. Jää võib põhjustada naha ja koekahjustusi.
Ära kasuta kreeme ega õlisid:
Kui puuduvad spetsiaalsed vahendid, siis jooksev vesi on kõige parem esmaabi. Antiseptilistel kreemdel võib-olla marginaalne efekt vaid pisikeste kohtpõletuste korral. Põletushaavade paranemisel saab määravaks kliiniline abi haiglas, mitte esmaabi enne haiglat. Õlid ja kreemid loovad teatava kihi, mis esiteks ei lase kuuma välja või kui haiglas on tarvis haava ravida, siis tuleb neil see kreem eemaldada. Õde ega patsient ei hinda sinu vaeva, kui tuleb valulik põletushaav kreemist või õlist puhtaks hõõruda.

Spetsiaalsed vahendid: Burnshield Hüdrogeel põletussidemed

Põletussidemeid kasutavad kiirabiarstid, päästjad ja erakorralise meditsiini osakonna õed haiglates.

Põletussidemed on veebaasil geeljad vahtmaterjalist “open cell” valmistatud sidemed, mis ei kleepu haavale ja lasevad kuumuse haavast välja. Sidemed on steriilsed ning jahutavad. Sidemed pakuvad patsiendile kohest leevendust.

Sidemeid on saadaval alates 10×10 cm suurustest sidemetst kodusesse majapidamisse või autosse kuni 1x2m kogu keha katvate kontuursidemeteni päästjatele või kiirabidesse.

Spetsiaalselt on saadaval ka näomaskid, mida on patsiendil kergem taluda kui jooksvat vett põletuse leevendamiseks.

Kasutamine

I astme või päikesepõletuste jaoks kasutage hüdrogeeli, mis leevendab ja võtab kuumuse ning valu ära.
Sügavamate ja ulatuslikumate põletuste jaoks kasutage Burnshield põletussidemeid vastavalt põletuse suurusele. Peale sideme paigaldamist jälgige seda ja kui side on ära kuivanud, siis niisutage seda Hüdrogeeliga või vahetage side uue vastu.

Villid – Kas teha katki või mitte?

Villide roll on katkistest rakkudest lekkinud vedeliku hoidmine marrasnaha all. Sedasi luuakse turvaline keskkond haava paranemiseks. Aja jooksul vedelik kas imendub taas või vill läheb ise lõhki.
Argument villide tervena hoidmise poolt on, et villid loovad loomuliku ravimehhanismi ja neid katki tehes me takistaksime loomulikku tervendust ja tekib suurem risk infektsiooniks.

Argument villide katkitegemiseks on, et villides tekkiv rõhk suurendab valulikkust ja vähendab liigeste liikuvust (selles piirkonnas).

Ratsionaalne otsus oleks: Kui vill on katki minemas, siis tehke see katki. Kui ta ei ole katki minemas, siis jätke ta terveks. Näiteks villid käelabadel või jalalabadel lähevad niikuinii katki, sest need on väga liikuvad ja nahk hõõrdub palju. Ohutu on villi katki teha kontrollitult ja steriilselt kui peale purustamist saab selle korralikult kinni katta (sideme või haavatampooni vms). Kui vill on jalalabal, puhastada pole võimalik ja ümber saab tõmmata vaid musta soki, siis jätke vill parem purustamata.

Kas minna/viia haiglasse?

Maailma Terviseoriganisatsioon (WHO) on avaldanud juhtnöörid, mille abil hinnata kas põletusvigastuse saanud isik on tarvis haiglasse viia või mitte. Haiglasse tuleks viia kui:

2. astme põletus kehal ulatusega >15% ( >10% lastel)
Kõik 3. – 4. astmepõletused
Kõik põletushaavadega vanurid ja imikud
Põletused näol, kätel, jalgade, suguelunditel.
Täisringpõletused
Sissehingamisel saadud põletused
Kui patsiendil on mõni raskem haigus (saadud või olnud enne põletust) näiteks diabeet.

Kuna põletused on väga salakavalad ja võivad endas peita komplikatsioone, siis kui kahtlete põletuse sügavuse või ulatuse osas, pöörduge EMO-sse.