Esmaabi ja heaolu
Äkksurm ja täiskasvanu elustamine – kuidas toimida kui sinu lähedalseisjat on tabanud ootamatu õnnetus?
sept.
Originaalartikkel leitav: Elu5.ee
Autor: Ragnar Vaiknemets
Äkksurm ja täiskasvanu elustamine – kuidas toimida kui sinu lähedalseisjat on tabanud ootamatu õnnetus?
Äkksurma all peetakse silmas situatsiooni, mis on tekkinud ootamatult ja mille esmaste sümptomite ilmnemisest kuni surmani on kulunud lühike ajaperiood. Ootamatult just seetõttu, et inimese eelnev tervislik seisund ei ole senini olnud eluohtlik.
Enamasti on sel juhul tegu südameseiskumisega nagu nt südamelihase infarkt, kuid ka õnnetustega nagu näiteks lämbumise tagajärjel tekkinud hingamisseiskusega.
Levimus Eestis haiglavälistele äkksurmadele on umbes kuni 128 juhtu 100 000 elaniku kohta aastas. See tähendab, et äkksurmade arv ühes aastas võib küündida koguni 800-ni. Kuigi 2/3 neist tekivad mingi südamehaiguse tagajärjel on põhjuseid vägagi palju erinevaid. Nagu nt trauma, sisemine verejooks, mis ei ole tekkinud trauma tõttu, mürgistus või kopsuarteri trombemboolia ehk kopsuarteri blokeering.
Äkksurm võib tekkida ka tervist edendavaid tegevusi tehes nagu sportides. Füüsilise koormuse tagajärjel suremine ei ole just väga sage, kuid seda võib siiski ette tulla. Sellises riskigrupis on üle 40 aastased mehed, kes suitsetavad, omavad normist kõrgemat vererõhku ning tegelevad kestvusspordi aladega ebasoodsates ilmastkutingimustes nagu väga palavatel ilmadel.
Kuidas käituda?
Äkksurma korral, ükskõik, mis see põhjus ka ei ole, tuleb ära tunda varajased sümptomid ning neid mitte kergekäeliselt võtta. Näiteks kui inimene on eelnevalt täiesti terve olnud ning kaebab äkitsi valu rinnus, vasakus käes või nt kaelas ja lõuas. Või muutub kahvatuks, kaebab nõrkust, tunneb seletamatut hirmu, mis koormuse kasvades läheb hullemaks ning ütleb teile selgesõnaliselt, et tal on ootamatult väga halb olla.
Sellisel juhul tuleks minna EMO-sse kontrolli või helistada 112. Varajane tegutsemine võib päästa olukorra, kus vastasel juhul võidakse maha magada nt infarkti tunnused, mille tõttu südamelihas liigselt kahjustada saab.
Kui ennetamine läks luhta ja inimene sümptomite halvenemisel kollabeerus ehk sisuliselt kukkus kokku, siis ei tasu enam käed rüpes seista. Aeg on tegutseda! Käivitada tuleks kindlasti ellujäämisahel, et tagada suurim šanss kvaliteetsele elule.
.
- Kui patsient on juba selili, siis esmalt püüa kannatanuga kontakti saada (juhul, kui satud juhuslikult sinu jaoks tundmatu lamava inimese juurde, siis lähene talle pea poolt).
- Kõneta teda õlgadest kergelt raputades selge ja valju häälega nt “Kas te kuulete mind?”.
- Kui sa ei saa mingit vastust, siis tuleks avada hingamisteed lükates pea ettevaatlikult kuklasse aidates ühe käega laubalt ning teise käega lõualt kaasa (v.a trauma nagu kukkumine või autoavarii korral).
- Pane oma kõrv tema suu juurde ning kuula hingamiskahinate olemasolu, tunneta hingeõhu liikumist ja vaata kas rinnak tõuseb.
- Kui hingamist pole või see on ebanormaalne ehk inimene hingab äärmiselt imelikult ja häälekalt ilma, et tal oleks teadvust, siis on suure tõenäosusega tegu agonaalse hingamisega.
- Olles tuvastanud, et normaalset hingamist pole, tuleks kutsuda kindlasti abi. Kui keegi on lähedal, siis anna konkreetsele kõrvalseisjale ülesanne helistada häirekeskusesse ning seletada olukorda võimalikult detailselt.
- (Loe edasi portaalist elu5.ee)
Ülaltoodud elustamise ABCD juhend on mõeldud kõigile vabalt välja printimiseks ja kodu või töökoha seinale riputamiseks (Allikas: Clarencevalleyfirstaid.com.au) Tekst on uuendatud ERC 2015 juhenditest
Originaalartikkel: elu5.ee
Autor: Ragnar Vaiknemets
Pildid: Freepik.com,Pixabay.com, Pexels.com, Clarencevalleyfirstaid.com.au
Komplektid
Plaastrid & haava esmaabi
Silmade esmaabi
Põletus
Antiseptika
Traumade esmaabi
Kaitsevahendid
Elustamine ja AED
Paigutus
Seadmed
Infomaterjal ja väljaõpe
Muud tooted